Сообщения

“Kutseala kogukond” aine reflektsioon

-
Reflektsiooni teema on õppeprotsess ja “Kutseala kogukond” aine õppeväljundite saavutamine. Reflektsiooniks kasutan Gibbsi mudelit.  •“Kutseala kogukond” aine raames toimusid  meil  kohtumised noor te valdkonna spetsialistidega. Igal noorsootöö eriala teise kursuse üliõpilasel oli mentor, kellel on  pikaajalisem töökogemus noor te valdkonnas. M inul  oli mentor iks  Heidi Paabort,  kes töötab Eesti Avatud  Noortekeskuste  Ühenduses NEET-staatuses noorte tugimeetme programmijuhina ja  kellega ma kohtusin Zoomis üks kord nädalas.  Ta on valdkonnas olnud üle 20 aasta ja aidanud kaasa avatud noorsootöö arendamisele Eestis.    Kokku  kohtusime neli korda.  Meie kohtumised olid üles ehitatud selliselt, et m ina esitasin Heidile kohtumise teemasid, mi s  mulle huvi pakuvad  ja  lähtu sid  ka  aine õppiväljundi te st.    K ohtumis t e l olid meil järgmised  teemad:  Kohtumine I:  Kuidas leida erinevate noortega kontakti? Kuidas alustada  noortega  suhtlemist?   Avatud noorsootöö meetodi rakend
Отправить комментарий
Далее...

Mina noorsootöö üliõpilane - juhendajana

-
Minu reflektsioon esimesest juhendamise kogemusest, kasutades Gibbsi reflektsiooni mudelit. Juhendatava tagasiside on allpool.  • “Enesejuhtimine, suunamine ja reflektsioon” aine raames saime meie esimest kogemust juhendamises. Igale teise kursuse üliõpilasele anti esmakursuslasi. Mina ka sain juhendatava. See oli Alina, noorsootöö õppekava esimese kursuse üliõpilane. Minu ülesanne oli juhendama Alina portfoolio ehk toetada ja suunata teda sel tööl. • Juhendamine minu jaoks oli põnev. Selle protsessi alguses ma tundsin erutus, sest ma ei teadnud, kas ma saan hakkama, kas juhendatav on valmis juhendamiseks ja ma ei teadnud mida mind ootab ees. See oli nagu väike katse minu jaoks, sest mulle on natuke raske kontakteeruda uue inimestega. Oli vaja minna mugavus tsoonis välja. Juhendamise protsessi käigus mul oli rõõm, et Alina esitab mulle küsimused ja konsulteerib minuga, siis ma mõtlesin, et teen kõik õigesti. Lõppude lõpus oli rõõm, et me Alinaga saime tööga hakkama. Ma arvan, et sellin
Отправить комментарий
Далее...

Siluaniga kohtumise reflektsioon

-
13. mail toimus "Enesejuhtimine, suunamine ja refliktsioon" aine raames e-kohtumine Siluaniga. Ma  kunagi kokku puutunud erivajaduste inimestega varem. Kohtumise käigus ma mõtlesin, et küllap erivajaduste inimestel on mitte magus elu, ma püüdsin aru saama Siluanist ja tema olukorrast. Tema lugu oli kurb, kuulsin teda kaastunnega, aga oli huvitav tema kuulata ja tahaks temale abistada - ma mõtlen, et see on tavaline reaktsioon ja inimtunne. Ma kogesin erinevaid emotsioone kohtumise käigus ja pärast kohtumist ka oli mille üle mõtiskleda. Kohtumise mõte oli selgitada välja kuidas saaks noorsootöötaja erivajadustega noori kaasata noorsootöösse ja Siluan ise rääkis sellest. Erivajadustega noored väga vajavad, et neid kaasati noorsootöösse, sest nendele ka on vaja luua tingimused mitmekülgseks arenguks. Tunnen austus Silvanile, ta on avatud ja ausalt jutustas oma elust, küllap ta on julge, sest ei karda avameelselt rääkima ja erivajadustega noori vajadust teemat üles võtma. Kohtu
Отправить комментарий
Далее...

E-õppimine, hea tuju ja enesereflektsioon.

-
Väga tore ja produktiivne nädal oli! Lõpetasin inglise keele aine hea tulemusega, sain uued teadmised intervjuu ja intervjueerimisstrateegijate kohta, kirjutasin arutlus teemal  „Milliseid lahendusi saab pakkuda noorsootöö Eestis, kas siis eraldiseisvalt või koostöös koolidega, suurendamaks noorte ja nende vanemate teadmisi inimõigustest“. Oli huvitav lugeda materjal, mis meile andis meie õppejõud: tutvusin mõne uuringuga õnimõiguste kohta.  Praegu tunnen, et olen väga rahul oma eelmise nädalaga ja loodan, et ma ei kaota oma produktiivsust ja motivatsioon õppimisele. Iga nädal vaatan tagasi ja sain aru, et olen juba ligemale oma eesmärgile, kui varem.  Ilm ka ei vedanud alt ja oli hea võimalus veeta vaba aega värkes õhus - jalutasin metsas ja mere ääres ja sõitsin Narvast Narva-Jõesuusse jalgrattaga. Just selline aja veetmine annab mulle hea tuju ja positiivsed emotsioonid. Tärkav kevad annab mulle jõudu. Enesereflikteerimisega on vaja veel harjutada: ausalt ma unustasin iga päev õ
Отправить комментарий
Далее...
-
Tundub, et e-ülikooli elu muutub huvitavamaks: lisati uus aine "Inimõigused ja kutse-eetika noorsootöös", juba rohkem loengud nädalas ja toimus veebinar tagasiside teemal. Uus aine on nii huvitav ja need teadmised on vajalikud tulevikule noorsootöötajale. Sel nädalal saime teada, mõtisklesime ja arutlesime mis on inimõigused, missugused nad on. See on väga lai ja filosoofiline teema, sain uus informatsioon selle kohta. See aine aitab mulle tulevikus noorsootöö korraldamises, aitab arusaama missugused meetodeid ja keskkond võib kasutada noorsootöös eesmärkide saavutamiseks, kuidas arvestama inimõigusid tööl noorega. Seega püüan aktiivselt osaleda õppimises ja lugeda õppematerjalid. Aitäh Mariale veebinari korraldamise eest ja samuti respekt Antonile! Tagasiside on üks olulisemaid asja noorsootöös, sest tagasiside alusel noorsootöötaja korraldab oma töö. Iga arvamus on väärtuslik, sest tagasiside uurimuste kaudu võib teha järeldused ja muuta iseenda paremaks või muuta pare
Отправить комментарий
Далее...

Keele õppimine nädal.

-
Õppimine käib igal juhul. Põhiliselt tegelesin keele õppimisega... Sel nädalal aktiivselt läks inglise keele õppimine. Proovisin midagi aru saada materjalidest, mis andis meie õppejõud. Ühelt poolt see on tore ja huvitav - õppida youtubi kaudu. Teiselt poolt puuduvad õpetaja selgitused juurde, mis on halb. Pean küsida abi teistest inimestest, kes on valmis anda mulle selgitused. Eesti keele oskused ka praktiseerin. On tähtis praegu kuulama erinevaid raadio saaded või telesaaded eesti keeles (millega ma ka tegelen), sest on oht, et keele oskused võivad langeda. Rääkimine ka tähtis, hea on, et meie eesti keele õppejõud annab meile võimalus rääkida temaga 10 minutid nädalas. Ei ole nii palju, aga parem kui mitte midagi.
Отправить комментарий
Далее...

Midagi huvitavat ei toimu...

-
Nagu ma kirjutasin eelmisel postitusel, et kavatsen õppida soome keelt. Juba osakan arvuda soome keeles nullist kümneni. Ei ole nii suur saavutus, aga ikka... Nolla, yksi, kaksi, kolme, neljä, viisi, kuusi, seitsemän, kahdeksan, yhdeksan, kymmenen. *Kirjutamise praktika ka oluline.:)* Soome keeles arvusid väga sarnased eesti keelega, aga siiski erinevad. Sel nädalal digiülikoolis oli ainult üks päev loengutega. "Teaduse alused" aine raames jätkame küsimustikuga edasi: kuidas õigesti koostada küsimused, küsimuste tüüpid, kuidas teha küsimustik vastajate jaoks lihtsam ja mugavam. Praktiseerime oma teadmised ka koduse ülesande kaudu. Iga nädal, vestlen eesti keele õppejõuga esmaspäeviti ja teen kodused ülesanned ka. Ühtekokku, midagi huvitavat ei toimu. Päevad praegu jooksvad nii kiiresti... Loodan et eriolukord lõpeb varsti - tahan näha abikaasat ja teised sugulased, tahan käia ülikoolis, tahan suhelda erinevate inimestega.
2 комментария
Далее...