Mina noorsootöö üliõpilane - mina noorsootöötaja

13. mail toimus "Enesejuhtimine, suunamine ja refliktsioon" aine raames e-kohtumine Siluaniga. Ma  kunagi kokku puutunud erivajaduste inimestega varem. Kohtumise käigus ma mõtlesin, et küllap erivajaduste inimestel on mitte magus elu, ma püüdsin aru saama Siluanist ja tema olukorrast. Tema lugu oli kurb, kuulsin teda kaastunnega, aga oli huvitav tema kuulata ja tahaks temale abistada - ma mõtlen, et see on tavaline reaktsioon ja inimtunne. Ma kogesin erinevaid emotsioone kohtumise käigus ja pärast kohtumist ka oli mille üle mõtiskleda. Kohtumise mõte oli selgitada välja kuidas saaks noorsootöötaja erivajadustega noori kaasata noorsootöösse ja Siluan ise rääkis sellest. Erivajadustega noored väga vajavad, et neid kaasati noorsootöösse, sest nendele ka on vaja luua tingimused mitmekülgseks arenguks. Tunnen austus Silvanile, ta on avatud ja ausalt jutustas oma elust, küllap ta on julge, sest ei karda avameelselt rääkima ja erivajadustega noori vajadust teemat üles võtma. Kohtu

Väga tore ja produktiivne nädal oli! Lõpetasin inglise keele aine hea tulemusega, sain uued teadmised intervjuu ja intervjueerimisstrateegijate kohta, kirjutasin arutlus teemal  „Milliseid lahendusi saab pakkuda noorsootöö Eestis, kas siis eraldiseisvalt või koostöös koolidega, suurendamaks noorte ja nende vanemate teadmisi inimõigustest“. Oli huvitav lugeda materjal, mis meile andis meie õppejõud: tutvusin mõne uuringuga õnimõiguste kohta.  Praegu tunnen, et olen väga rahul oma eelmise nädalaga ja loodan, et ma ei kaota oma produktiivsust ja motivatsioon õppimisele. Iga nädal vaatan tagasi ja sain aru, et olen juba ligemale oma eesmärgile, kui varem.  Ilm ka ei vedanud alt ja oli hea võimalus veeta vaba aega värkes õhus - jalutasin metsas ja mere ääres ja sõitsin Narvast Narva-Jõesuusse jalgrattaga. Just selline aja veetmine annab mulle hea tuju ja positiivsed emotsioonid. Tärkav kevad annab mulle jõudu. Enesereflikteerimisega on vaja veel harjutada: ausalt ma unustasin iga päev õ