“Kutseala kogukond” aine reflektsioon

Reflektsiooni teema on õppeprotsess ja “Kutseala kogukond” aine õppeväljundite saavutamine. Reflektsiooniks kasutan Gibbsi mudelit. 

•“Kutseala kogukond” aine raames toimusid meil kohtumised noortevaldkonna spetsialistidega. Igal noorsootöö eriala teisekursuse üliõpilasel oli mentor, kellel on pikaajalisemtöökogemus noortevaldkonnas. Minul oli mentoriks Heidi Paabort, kes töötab Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduses NEET-staatuses noorte tugimeetme programmijuhina ja kellega ma kohtusin Zoomis üks kord nädalas. Ta on valdkonnas olnud üle 20 aasta ja aidanud kaasa avatud noorsootöö arendamisele Eestis. 

 

Kokku kohtusime neli korda. Meie kohtumised olid üles ehitatud selliselt, et mina esitasin Heidile kohtumise teemasid, mis mulle huvi pakuvad ja lähtusid ka aine õppiväljunditest. 

 

Kohtumistel olid meil järgmised teemad: 

Kohtumine I: Kuidas leida erinevate noortega kontakti? Kuidas alustada noortega suhtlemist? Avatud noorsootöö meetodi rakendamine noortekeskuses sh kuidas mentor avatud noorsootöö meetodit on rakendanud või koordineerinud Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse tööd.Noortekeskuse loogika ja disain. Kuidas noored avatud noorsootööd tavaliselt vastu on võtnud?

 

Kohtumine II: Võrgustikutöö noortevaldkonnas: millised need on? Millised on noortevaldkonna sidusrühmad?; 

 

Kohtumine III: Mida on vaja teada, et teha koostööd noortevaldkonna sidusrühmadega?; Kuidas analüüsida erinevaid noortevaldkonna kutsealaseid identiteete?

 

Kohtumine IV: Praktiline ülesanne kuuldu ja uute teadmiste kinnitamiseks ja läbirääkimiseks. Minu võimalused Soomes noortevaldkonnas. 

 

• Ma tundsin kohtumiste osas uudishimu ja ärevust, sest ma ei teadnud, kellega mul tuleb teha koostööd ja mis kogemuse ma saan. Heidiga oli meeldiv tutvuda ja huvitav suhelda ja saada teada midagi uut noortevaldkonnast. Ma arvan, et sellised tutvused ja kohtumised on kasulikud noortevaldkonnastöötamiseks. Tunnen hetkel rõõmu, et mina sain niisuguse võimaluse kohtuda ja tutvuda Heidiga, kes toetas mind, et saavutada aine õppiväljundid. 

 

• Hea oli see, et Heidi alati toetas minu teemasid, mida ma pakkusin kohtumiste jaoks ja ta meelsasti selgitas ja kirjeldas neid, et need saaksid mulle selgemaks. Selline koostöine lähenemine toetas minu õppimist. Hea oli ka see, et Heidi visualiseeris kõik, mida selgitas, kasutades artvutis erinevaid programme ja saatis need mulle pärast meie kohtumisi. Kahjuks, mul ei olnud nii palju aega, et suhelda Heidiga rohkem, sest ma olen tavaliselt üksi lapsega kodus ja saime pigem kohtuda ajal, kui laps magas. 

 

• Meie kohtumised Heidiga ja kogu õppeprotsess läks hästi. Kohtumiste tulemusena sain ma uued teadmised, tunnen, et saavutasin aine õppiväljundid ja tutvusin Heidiga, kellega ma võin edaspidi suhelda ja kavandada koostööd. Meie õppeprotsess läks hästi, tänu meie koostööle, millele eelnesid konkreetsed kokkulepped.

 

• Tänu tutvumisele Heidiga ma sain uued teadmised noortevaldkonnas, saavutasin aine õppiväljundid ja sain huvitava võimaluse suhelda inimesega, kellel on pikaajalinekogemus noortevaldkonnas. On hea, et meil Heidiga olid konkreetsed kokkulepped: millal me kohtume, mis viisil me suhtleme, kes esitab kohtumise teemasid jms. Heidi kasutas ka oma selgituste visualiseerimiseks erinevaid arvutiprogramme, et süstematiseerida millest me räägime ja kuidas need teemad on üksteisega omavahel seotud.

 

• Kui sarnane võimalus kordub, siis ma teen sarnaselt, et esmalt teen mentoriga selgeks kohtumiste eesmärgid ja teemad, arutame läbi kokkulepped ja vastastikused ootused. Kui kohtumised toimuvad arvuti kaudu, siis soovitan kasutada arvutiprogramme visuaalide jaoks, sest see toetab õppimist ja struktueerib kohtumise tulemused.

 

Heidi kommentaar: 

Antud aine oli minu jaoks uudne, põnev ja väljakutseid esitav võimalus aidata kaasa oma teadmiste, oskuste ja kogemuste toel, et uued valdkonda sisenejad saaksid õppida ja oma õpiteekonda rikastada pikaajalisemalt noortevaldkonnastöötavate spetsialistide kaudu.

 

Kuna olukord, COVID-19 ja Maria Soome elukohast lähtuvalt, ei võimaldanud teha silmast silma kohtumisi, toimusid need Zoom.us keskkonnas. Kuna minu jaoks on see keskkond tavatöökeskkond, proovisin ma oma ettevalmistuses virtuaalse keskkonna erisustega arvestada ning need üles ehitada selliselt, et virtuaalsus ise ei oleks takistavaks teguriks. Kohtumisi oli kokku neli. Kord nädalas, tavaliselt esmaspäeval ja hetkel, mis sobis Mariale kõige enam, lapse lõunauinaku ajal. See oli oluline faktor, et Maria õppetegevust toetada. 

 

Maria näol oli tegemist väga kohusetundliku isikuga, kes jälgis alati meie kokkuleppeid ja osales ka kohtumistel aktiivselt. Kohe alguses said paika tehnilised kokkulepped ja kohtumise teemade loogika. 

 

Ma tunnetasin, et Mariale meeldis, et ta sai ise teemasid ja nende järjestust pakkuda, sest see toetas ka tema isiklikke vajadusi õppetöö õpiväljundite saavutamisel. Nii sai ta õpitut paremini analüüsida ja vajalikke seoseid luua ning struktureerida. See toetab õppimise loogikat, kus iga uus teadmine tuleb seostada varasema teadmisega, sest see aitab uut saadud infot paremini talletada. 

 

Jälgisime õppes ka seda, et Maria elukoht on Soomes ja tema tööalased vaated võivad sel põhjusel olla laiemad kui noorsootöö, sh Soomega seotud. Seega arutasime me ka teemasid sellest vaatest, mis olid laiemad kui ainult noortevaldkond ja Eesti raamistik. Mis on see, mis on väärtuslik ka teiste valdkondade jaoks ja millised positsioonid vajavad tegelikkuses noortevaldkonna teadmisi. See laiendab ka tööalaseid väljavaateid. Lisaks otsisin Maria tarbeks välja Soome kontakti, kes saab talle selgitada Soome noortekeskusevõimalusi. Leppisime kokku, et jätkame koostööd ja saan vajadusel kaasa mõelda, kuidas erinevate lahendustega edasi minna. 

 

Tegemist oli põneva kogemusega ning andis ka mulle mitmeid uusi ideid ja vaatenurki, mida valdkonna selgitamisel veel paremini välja tuua ja kuidas virtuaalselt disainida võimalikke õpikogemusi. Lisaks leian, et selline lähenemine, kus pikaajalised noortevaldkonnas töötajad jagavad oma kogemusi uutele valdkonda sisenejatele, on väga oluline, sest see aitab hoida valdkonna järjepidevust ning luua suurt pilti, millest mingi asi on tulenenud ehk milline loogika selle taga on. See aitab noortevaldkonna valikuid paremini mõista ja luua seoseid ka teiste valdkondadega, mis noorte heaks töötavad. 

 

Kui tulevikus on võimalik ka silmast silma kohtuda, siis toetan mõtet ka reaalsetest füüsilistest kohtumisest noortevaldkonna keskkondades, et saadud teadmisi nii vaadelda nt noortekeskuses kui ka selle alusel analüüsida, kus saadud teadmised tegelikus töös väljenduvad. Võimalusel võiks selline asi toimuda paar päeva, et õpitut ka läbi praktika kinnistada.